Obinitsa muuseumi asutaja Liidia Sillaots on muuseumi rajamise mõtte arenemisest kirjutanud muuseumi kroonikasse nii: 

1994

Rahvas ootab kriisirahasid. Keskerakond on võimul. Meie vallamajas “siblib” 13 võimumeest. Kuulutatakse välja I Seto Kuningriik (20.aug.). Käin setu näitusega koos Meremäe kooriga Soomes Kuopios. “Eesti Naise” toimetuse töötajad (Milla Mägi, Juta Üts) tahavad näha setu pitsi. Petri Heino tegi kaldapealsele leeloema kuju juurde kividele leeloemade plaadid.

Lõpeb mu raamatukoguhoidja töö (38 aastat). Annan fondi üle noorele Tiina Koemetsale. Kolime ära lasteaia-majja. Tühja majja minu tööruumi, “teise kodusse” panen üles pühaseräti-näituse.

1995     Esimene muuseumiaasta

Majanduslik olukord riigis paraneb. Võrus tekib kauplusi nagu seeni. Importkaupa täis, ainult raha rahval pole. Märtsis-aprillis nuputan, mida küll panna sisse vanasse raamatukogu-majja. Arvatakse, et võiks olla õllebaar. See ehmatab. Hakkavad keset küla lällutama.

Arvan, et teen ühe vana-aegse tarekese, kus koolilapsed saavad käia ajaloo tunnis. Räägin neile, kuis nende vanaemad-vanaisad elasid 70 aastat tagasi. Kuidas tuli leib lauale ja riie selga. Kodulugu on algklassidel raske õppida, kui käega ei saa katsuda pesumasina-kohvimasina-mikseri eellasi. Ja tattnina, leivalabidat, vokki.

Ruttu teoksile! Tääglovast, isakodust tõin suure koorma vanavara: voodi, voki, kirstu, kapi, pingid, linarabajad jm. Teine setu retk toimus Paul Vaheoja kodusse: võimasin, triikraud, puupässül, savipott. Elmet Mägiste andis “laulva” kirstu, leiva-astja.  Veimekirstu täitsin esialgu oma kodukapist leitud pridanaga. Hea, et on koht leitud, kus vana setu käsitööd uudistajatele näidata. Muidu käisin huvilistega külapidi kirstude kallal.

Ostsin oma raha eest vanu riiuleid-laudu Võru kaubabaasi allahindlusest. Sovhoosioksjonilt “vinnasin” riiuleid. Korralikku asja keegi ei andnud. Värvisin kulunud mööbli valgeks. Ja mööbel olemas!  

On meeles, et kõndisin mööda Võru tänavat ja mõtlesin, et mida küll panna koduloo-toa akna ette. Raha ei ole. Kardinariie nii kallis, aga vaja on kolmele aknale. Ostsisn siis oma raha eest 3 m pordepitsi ja 6 m marlet. Keerasin kodus marle kahekorra, õmblesin pitsi otsa. Oi missugused! Kõik  kiidavad. Aga kui odavad!

Oli veel üks üllatus. Sidekontorise tuli rahakaart minu nimele. Tagaküljel – setu kultuuri arendamiseks. Võhivõõralt inimeselt Põlvamaalt. Mitte setult. Enn Külvikult Vastse-Kuustest. Olin üllatunud. See esimene sponsorilt saadud summa pani mul kohe “jalad alla”, sain muuseumivara suurendada. Suures muuseumitöö edasises rahmeldamises olen suur võlglane Ennule. Kunas küll tasun?

Õnneks vallavalitsus kas ei teadnud või ei tahtnud mind pidurdada valla bilanssi kuuluva maja sisustamisel. Palka keegi ei maksnud. Aga keegi ka ei seganud. Toimisin omapäi.

3. JUUNI  1995  AVAMISPÄEV

See oli koduloopäev Obinitsas. 

  1. Obinitsa järve avamine
  2. Mälestusplaatide avamine rahvalaulikutele
  3. Muuseumitarõ avamine

Ristikäik Obinitsa kiriku juurest järve juurde. Vee õnnistas Rafael Hindrikus. Järve ehitusest kõnelesid Võru Maavalitsuse-maaparanduse töömehed. Kõned, laulud. Valla poolt jagas kingitusi Guuri Piholaan. 

Taarka kaldapealsel avatakse mälestuskivid Meremäe valla lauluemadele: Masti Hemmole, Lusti Nastale, Luiga Oksele, Tepa Vahvikule. Kõneleb Ingrid Rüütel, Blumi Silvi, itkeb Olga Tiik. Laulab Helbi-Obinitsa-Meremäe leelokoor. Esinevad koolilapsed kandlel. Udo Kolk rääkis Obinitsa leelokoorist. Kohal oli Põlva Raadio (Kaguraadio).

Rahvas suundus muuseumitarrõ. Rääkisin eksponaatide kokkuvedamisest. Tänasin annetajaid. Maidi Tammik luges luuletuse. Aare Hõrn tänas tegijaid ja annetajaid. Annetuste kogumisnõu oli koridoris. Teate, kui palju laekus – 52 kr. Missugune pettumus!

Huvi muuseumi vastu on suur. Seletan külastajatele setukeste elu-olu. ajalugu, kultuuri, kombestikku. Näitan eksponaate, “pärliks” jääb veimevakk. Huvi pakub laulev kell, hobuse raudkammits, tattnina jm.

Käib palju ekskursioone. Suurte bussidega Soomest, Rootsist, Taanist. Taani suursaadiku erivolinikult Lars Grenbergilt tuleb annetus 1000 kr. ja Küllatova šamotivabriku tekkeloo kohta materjali. Ostan muuseumile diktofoni.

Käin ridamisi jalgrattaga Helbil leeloproovil. Tulevad esinemised Soomes – Raumas. Tuglase selts aitab setukesi. Mauno Pekonen plaanitseb Hagu Pauliga välja anda setu eepost – Peko. Raha on muuseumil ikka vähe, eksponaate vaja osta.

Tallinna Raekojas antakse mulle rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia 5000 kr. Sürpriis ikkagi! Sest palka ma ju ei saa.