Sisukaart | Kontakt

Tsässonate taustast

Prindi leht

Tsässonad on pühendatud õigeusu pühakutele või kirikupühadele ning see kajastub ka nende nimedes. Põhimõtteliselt on võimalik kaks nimevarianti: pühakunimest/-päevast ja mõnest muust kirikupühast tulenev. Tsässona nimepüha on Setomaal reeglina külapüha ehk praasniku päevaks. Külapüha, lahutamatu osa õigeusu kultuuritraditsioonist, on külatasandil aasta suurimaks tähtpäevaks. Selleks ajaks tullakse koju kaugemalt, et külastada omakseid, sugulasi ja tuttavaid. Tihti tähistab sama tähtpäeva rühm naaberkülasid, kuid ka kõrvuti küladel võib olla erinev püha. Mälestuste põhjal on tsässonad ka kaugemas minevikus olnud aktiivses kasutuses peamiselt vaid pühakoja nimega seotud kirikupühal, vahel ka mõne muu tähtsama püha ajal. Tavalisest argielust kõrvale jääv hoone muutus siis lühikeseks ajaks küla ja pühadetoimingute keskpunktiks. Õhtupoolikul, pärast hommikust teenistust kirikus toodi külasse preester, kes pidas tsässonas palvuse ning käis hiljem talusid pühitsemas. Tsässona juurde tuli rahvast kokku nii oma külast kui ka lähemast ja kaugemast ümbruskonnast. Väljaspool pühadeaega kandis tsässona eest hoolt tavaliselt keegi vanem inimene. Omaette käidi tsässonas palvetamas vähe. Tsässonal on olnud lisaks sakraalsele ka praktiline tähendus. Vahel kui kodus ruumi vähe, on hoonet kasutatud matmata surnu hoidmiseks. Tsässon võis halva ilma korral pakkuda pühadelistele või surnuaialistele ka vihma-või tuulevarju. Sakraalne tähendus säilis ka lagunenud pühakojal või pühamu asukohal. Tasapisi on Setomaa külades tsässonatele taas tähelepanu pöörama hakatud ning vanu kombeid ellu äratatud.

avalehele
Obinitsa Seto Muuseumitarõ;  Obinitsa sjk. 65301, Võrumaa;  Tel: +372 78 54 190;  E-post: obinitsamuuseum@setomaa.ee